Sinine õhtu ja vikerkaared – ootamatud festivalielamused Põhja-Eestis

Autor: Peeter Tamm

August on käes ja tundub, et suvi pole sugugi läbi. Vastupidi, õhk on täis muusikat, erksaid värve ja mõnusat suminat. Põhja-Eesti festivalid kutsuvad kõiki, kes hindavad head toitu, põnevat muusikat ja kaunist keskkonda. Festivalihämming on mõnusalt kaootiline ja elav ning mis veel parem, see ei lõpe õhtuga. Festivaliõhtuteks on öötaeva katmas tuhandeid erksavärvilisi vikerkaari ja mere ääres on õhk segu soolastest tuultest ja muusikast.

Muusika, toit ja filmid

Laulmine on eestlaste veres, aga festivalidel on see vereringe veelgi kiirem. Kontserdid on elav, otseliin publiku ja esineja vahel. Aga mida oleks muusika ilma toiduta? Järjest enam populaarsust koguvad Põhja-Eesti festivalid pakuvad suurepäraseid kohalikke toite, joogid on ilma plastmassist kõrreteta ja jäätise järelkasv õitseb otse silme all.

Huvitavaks boonuseks on filmiõhtud, valitud kinoklassika näidatakse suurel ekraanil otse rannu peal. Filmiõhtud on festivalide lemmiküritused, kuna need toovad kokku filmifännid ja toidusõbrad, samal ajal kunstiruumid on täis värskeid näituseid ja loojad tutvustavad uut loomingut otse publikule.

Sinine õhtu

Inimeste jaoks pole midagi paremat, kui kaduda festivali melusse. Kõik näib olevat üks suur pidu, kuid tegelikult on see kõike muud. See on koht, kus muusika kutsub tantsima, kunst inspireerib ja toiduvalik paneb suu vett jooksma. Aga see pole veel kõik. Pimeduse saabudes muutub festival plats üheks suureks siniseks õhtuks. See on aeg, kus kõik muutub natukene võluväeliseks – tuled muutuvad intensiivseks, helid pehmeks ja rahvas rõõmsaks.

Kokkuvõte

Nii et kui sa otsid põnevust või lihtsalt võimalust soojade suveõhtute nautimiseks, siis Põhja-Eesti festivalid pakuvad seda kõike ja veel rohkemat. Olgu selleks sinine õhtu, vikerkaarevärvides päev või midagi täiesti ootamatut – igale maitsele leidub midagi. Ma usun, et festival ei ole ainult kogemus, vaid ka mälestus, mida saab ikka ja jälle meenutada. Ja mis võiks olla parem, kui luua need mälestused just siin, Põhja-Eestis?